Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa toetused Eestile langesid järsult

    Toetusi aina vähem

    Euroopa Liidu ja teiste toetuste laekumine Eesti riigieelarvesse on augusti lõpu seisuga järsult ehk tervelt 16,8 protsenti langenud võrreldes eelmise aastaga, teatas rahandusministeerium.

    Kuigi maksutulud tänavu kasvasid, siis eelarve kulud kasvavad märksa kiiremini. Nii suurenes tänavu augusti lõpu seisuga riigikassasse laekunud tulude maht 3,8 protsenti võrreldes mullu sama ajaga tänu tõhusamale maksude kogumisele, kuid eelarve kulud kasvasid samal ajal mullusega võrreldes 7,9 protsenti peamiselt suurenenud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muude toetuste väljamakse arvel.
    Suur kokkuvõte
    Rahandusministeeriumi andmetel laekus kaheksa kuuga riigile tulusid 5,31 miljardit eurot ehk 195,1 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal sama ajaga. Kuludeks suunati 5,37 miljardit eurot ehk 395,6 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal. 2015. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,45 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,67 miljardit eurot.
    Maksutulu moodustab üle 80 protsendi riigi kogutuludest. Maksu- ja tolliamet kogus kaheksa kuuga 4,68 miljardit eurot, mis on 302,4 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 1,60 miljardit eurot, käibemaksu 1,24 miljardit eurot ning aktsiise 574,6 miljonit eurot. Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine (132,2 miljonit eurot ehk 11,9 protsenti) ja sotsiaalmaksu laekumine (109,6 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 790,6 miljonit eurot, mida on 36,9 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.
    Mittemaksulisi tulusid laekus augusti lõpuks 625,7 miljonit eurot, mis on 107,3 miljonit eurot ehk 14,6 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Mittemaksuliste tulude liikidest moodustasid suurima mahu Euroopa Liidu ja muud toetused summas 370,1 miljonit eurot, mis on aastaga vähenenud 74,7 miljonit eurot ehk 16,8 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aasta algusest 104,7 miljoni euro ulatuses ja muid tulusid laekus 106,2 miljonit eurot.
    Kuludeks suunati 5,37 miljardit eurot ehk 7,9 protsenti rohkem kui mullu. Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 395,6 miljoni euro võrra. Kasvust üle poole ehk 198,6 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes on aasta algusest tasutud toetusi summas 2,63 miljardi, muid tegevuskulusid 1,70 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 877,7 miljoni euro ulatuses.
    Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 69,2 miljonit eurot ehk 8,6 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 455,3 miljonit eurot, aastane kasv oli 3,6 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 422,4 miljonit eurot ehk 14,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.
    Investeeringuteks on aasta algusest suunatud 288,9 miljonit eurot, mis on 14,7 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 157,9 miljonit eurot, mis on 18,5 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Investeeringutoetusi anti 88,7 miljoni euro ulatuses, mis on 67 miljonit eurot ehk 43 protsenti vähem kui mullu.
    Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 276,4 miljonit eurot ehk 27,5 protsenti plaanitust, mis on 65,8 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta kaheksa kuuga peamiselt 2007.–2013. aasta eelarveperioodi struktuuritoetuste vähenemise arvel summas 46,3 miljonit eurot. Eelmise perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on töös on veel 897 ning neid on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni. Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Alates käesoleva aasta algusest on uue perioodi toetusi välja makstud 40,2 miljoni euro ulatuses peamiselt maaelu arengukava meetmete raames.
    Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,48 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 1,1 miljardit ning stabiliseerimisreservis 373 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta augusti lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 93,3 miljoni euro võrra ehk 5,9 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid aastaga 6,7 miljonit eurot, ulatudes 13,7 miljoni euroni.
    Juuli lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve puudujääk 0,1 protsenti SKPst ehk 20,7 miljonit eurot. Valitsussektori puudujääk tulenes keskvalitsuse eelarve puudujäägist, mis oli 126,5 miljonit eurot. Haigekassa eelarve puudujääk on võrreldes eelmise nelja kuuga vähenenud, ulatudes 20,6 miljoni euroni. Töötukassa ülejääk on aasta algusest kasvanud, moodustades 29,8 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste eelarve on olnud aasta algusest ülejäägis moodustades 96,6 miljonit eurot.
  • Hetkel kuum
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Luksusvilla Hispaanias, kahtlane Excel ja kadunud arved: need on idufirmade punased lipud
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Investorina idufirmasse raha paigutades on ülioluline teha selgeks, kuidas ettevõttes finantsjuhtimist korraldatakse ja raamatupidamist korras hoitakse. Spetsialistide sõnul esineb siin sageli ohtralt punaseid lippe, mis hilisema läbikukkumise eest hoiatavad.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Tippjuht avameelselt: just see on töötajate puhul kindel punane lipp
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
Amazonile kuuluva Whole Foodsi juht Jason Buechel avaldas väljaandele CNBC, mis on tema jaoks töötajaid värvates kindel punane lipp.
EKRE pereheitmine harvendab fraktsiooni ridu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni riigikogus on valimistel mandaadi saanud 17 saadikust järel 11.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni riigikogus on valimistel mandaadi saanud 17 saadikust järel 11.